reede, 31. detsember 2010

The Imaginarium of Doctor Parnassus

Ilmus: 2009
Stiilid: Fantasy, Mystery
Hinne: 6/10


Aim - Aberdeen

Hingeotsingud ei vii alati valgustuseni. Enamasti kistakse sind lihtsalt omadega sohu. Lõpuks oleme me ju kõik mõne(s) suure(s) pahelise(s) mõju( )svääris kus saad varem või hiljem tüssatud. Kellele see närune inimhing ikka korda läheb? Leidub ka selliseid narre kes ei saa veel päris hästi aru mida on ja pole võimalik teha. Sellne loovuse ja labaste mõjude hoovuse vaheline resonants moodustab kogu selle tsirkuse meie ümber. Kasuta seda teadmist nüüd targasti sest miks peaks sul olema põhjust kahelda kõigis neis otsustes mille langetamiseks sa oled kogu oma eksistentsi vorminud?

Hämmastav, kui mitmel tasemel see film suudab läbi kukkuda. The Brothers Grimm ja Tideland on tema varajasematest teostest selgelt nõrgemad, kuid neis leidus sellegipoolest eelkäijatele omane seikluslik kiiksuga õhustik ja tugevad armastusväärse heidiku karakterid. Siin olid kokku saanud ka kõik tema jaoks olulised loomingulised sümbolid: kodutu(d) kääbus(ed) äraspidisel uus-ajastul hullumeelsusse vajumas. Samas oli sisu personaalne allegooria filmitegemise enda kohta kus talent ei lähe enam vaatajale korda, joovastutakse suvaliste ilueedide pillerkaaritamisest ning piletipanustustest väärt ja vääritute teoste vahel. Sain vaid riismed Gilliami ekstravakantsest disainist, palju häirivalt odavat arvutigraafikat ja lihtsameelse loo mis ei oskand rääkida ei tema pühendumusest just neile sümbolitele ega võtta kokku ka loomeraskuste kõverpeeglisse panekut.

teisipäev, 21. detsember 2010

Black Swan

Ilmus: 2010
Stiilid: Drama, Thriller
Hinne: 8/10


Emiliana Torrini - Baby Blue (Rae & Christian Remix)

Kohutavad väärarusaamad täiuse osas on loonud meile sellised ebainimlikud nähtused nagu kaalujälgimine, atleetika, ballett ja teised kehamoonutusvormid. Täius on juba definitsiooni järgi ebamaine - olukord, mida ei mõjuta (enam) välised tegurid. Kuna söömishäired ja sport eksisteerivad justnimelt väliste tegurite mõjul, ei saa me neid kuidagi täiuslikeks pidada. Balletiga on aga lood veidramad. Sealsete treeningute käigus säilib naistel nende tütarlapsetämber. Ehk ka muud. Siin võime me tõesti millegi jälil olla.

Enamus sellest rituaalsest tantsust ja temas kasutatud ajastumuusikast on samuti jäänud aja jooksul muutumatuks. Sellise snoobiliku materjaliga pole justkui võimalik midagi sümpaatset ja inspireerivat - inimlikku peale hakata. Lars von Trier tõestas vastupidist ühe teise täiusliku vormiga. Aronofsky nii hästi hakkama ei saanud. Libaluigestumise ja lesbiseksi pulpsümbolitega küll flirditakse kuid lõpuks jääb film, nagu ka ta peategelane, püüdlikuks kuid küündimatuks ega saagi teada milline ta oleks pidanud olema.

pühapäev, 19. detsember 2010

Dead People / Messiah of Evil

Ilmus: 1973
Stiilid: Horror
Hinne: 8/10


Judie Tzuke - Stay With Me Till Dawn

Igal asjal on oma algväärtus. Nimetus, mis võtab kokku kogu tema eksistentsi. Inimkonnal oleks selleks mõju. Kõik tema käitumismallid: sõjad, ökonoomika, kunstid ning religioon töötavad sarnaselt selle nimel, et võimalikult palju indiviide kuuluks tema kuulutatud aadete hulka. Selle paratamatuse raamimiseks on meil pajatused ühest libainimestetüübist. Nendel ei ole mingeid vaateid. Säilinud on ainult alge. Toores soov närida läbi kaaslaste väärarusaamadest ja panna nad endasse süübima.

Kahjuks on see tõdemus kaotsi läinud ja enamik zombiefilme panustab puhtalt mäda ja soolikate eksponeerimisele. Kuigi žanri nurgakivis, George A. Romero algses Surnute triloogias on need elemendid selgelt olemas. Siin aga lähenetakse nendele kujunditele hoopis teismoodi. Petlikult tühjad ostukeskus ja kinosaal ning 70date popkunsti rahvarohked seinamaalingud mahajäetud rannamajas loovad täpselt sobiva õhustiku. Linna asukate vajumine ebareaalsuse voogudesse ja peategelase isa veidramaks muutuvad lindistused on ilmsed laenud Lovecraft'i loomingust. Samas kui atmosväärselt õõvarikkad visuaalid ja sürreaalselt nilbe dialoog võisid inspireerida John Carpenter'i ja David Lynch'i hilisemaid teoseid. Filmi ennat kandev õhustik on veidralt seksuaalne nagu The Wicker Man'is. Talumatult passilik, nagu meelas ja südantlõhestav Soft-Rock ballaad, mis võtab filmi kokku ja annab talle oma perspektiivi.

Võtmesõnad:
Atmospheric
Zombie