Franklyn

Ilmus: 2008
Stiilid: Drama, Fantasy, Romance, Thriller
Hinne: 7/10

Streampunk Noir ja sees näriv kahtlus - eksisteeris? Terve teose vältel vahelduvad kaadrid sellest maailmast ja tänapäeva ühiskonnast. Ei saa ju olla, et terve suur ja kirju maailm jääks vaid ühe poolearuse pähe peitu. See muudaks ju kõik farsiks. Kujuta kui memmel poleks ühtegi unejuttu põnnile vesta. Midagi ei suudetaks kirja panna sest kõik on juba teada. Keegi miskit uut juurde ei loo sest on vaid üks maailm oma monotoonsuses ja halluses kus kõik oleks juba olemas. Kas see oleks olematus?

Mis suur saladus peitub kinokunstis ja kirjanduses, et me seda elu jooksul nii suurtes kogustes tarbime? Kunst ei ole igiliikur, et suudaks mingeid eksisteerimatuid energiaid tekitada ja edastada. Maailmad ja sealseid asukad kipuvad koguaeg korduma, justkui rohkem poleks neid olemas. Inspiratsioon on kui maailmatevaheline barjäär kust me kiikame läbi jääkirme või öise taevalaotuse võõrast maailma. Vaatame ning loeme justkui lehitsedes peale väsitavat tööpäeva heldimusega turismibrošüüri. Otsime alateadlikult omale kõige meelepärasemat paraleelreaalsust kuhu hing peale kõngemist kupatada.

Võtmesõnad:
Steampunk
Existence
Masked
Revenge

The Godfather

Ilmus: 1972
Stiilid: Crime, Drama, Thriller
Hinne: 6/10

Don Vito Corleone ei olnud suurepärane gängster. Ta oli täitsa tavaline mees. Kinni oma põhimõtetes ja juhtis asju jäärapäiselt oma perekondlike ning vanamoeliste aadetega. Tavaliselt ei peaks ämmast/äiast ära kohkuma. Järeltulijad saavad neilt kaasa vaid tervise. Isiksuse vormivad sünniaegse tähtkuju hingevoolud ja kasvuolustik. Millegipärast läks Michael Corleonega teisiti. Tal juurdus samuti asjade ajamiseks sant iseloom. Pirtsakus. Kui tema tahtis kätte maksta siis oli vaja kõige kiuste tulevahetus ära korraldada või kui nägi nägusat näitsikut siis vaja see ka kohe naiseks võtta. Sündikaadi juhtimisel tuleb aga olla kannatlik ja tihti isegi ennastohverav. Tujutsemisega saad ainult kuuli kerre.

Kõige tähelepanuväärsem "valitseva isakese" kavand pärineb mul filmist, kus tegelane sõidutati silmsidemega maakohta tarmuka ning elukogenud vanahärra juurde. Vastu õhkub rahu ja idüll ning paistis, et sel mehel on terve maailm peos ning kõik kontrolli all. Ei näinud teda kõik aeg rabelevat asjaajamisega - kõik oli niigi hästi tööle saadud ja asjad sujusid iseenesest. Tal oli aega tegeleda pisikeste asjadega. Hobidega. Kokanduse ja botaanikaga. Hoidis mõistust nokitsemisega terava. Naljakas on see, et võibolla ta ei olnudgi gängster vaid filmis saadeti salaagent lihtsalt oma papat külastama. Aga kui otsida kõige kunnimat varjude valitsejat siis see oleks tõenäoliselt temasugune. Elaks paradiisis ja suudaks valitseda ka enese elu. Ning võrreldes temaga tundus Don Vito lihtsalt üks väsinud vanamees kes püüab lapsemängudega hakkama saada.

Ma tõesti ei tea mis suur allegooria filmis peitub, et seda maailma parimaks on hinnatud. Minu jaoks oli see täitsa tavaline crime-draama. Intrigeeriva temaatikaga ei flirdita, rolli ei olda lausa sündinud, soundtrack ei kõdista oma täiusega selgroogu... Film ei ole väga nadi aga ei pane ka nentima, et OMG, bEST MOB(/)scam Ever!!! Ja see asi ei saa ainult Ameerika kultuuris kinni olla - meil ollakse sellest samuti üsna leilis. Ma ei loe sealt aga välja miks see film teistest niipalju olulisem on.  Olen ma maailmast jälle valesti aru saanud ja IMDb Top polegi kinokunsti täiuse verstapost vaid enamusele nokkamineva keskpärasuse mõõdupuu?

Võtmesõnad:
The Godfather Trilogy
Francis Ford Coppola
Marlon Brando
Al Pacino
James Caan
Mafia