reede, 31. detsember 2010

The Imaginarium of Doctor Parnassus

Ilmus: 2009
Stiilid: Fantasy, Mystery
Hinne: 6/10


Aim - Aberdeen

Hingeotsingud ei vii alati valgustuseni. Enamasti kistakse sind lihtsalt omadega sohu. Lõpuks oleme me ju kõik mõne(s) suure(s) pahelise(s) mõju( )svääris kus saad varem või hiljem tüssatud. Kellele see närune inimhing ikka korda läheb? Leidub ka selliseid narre kes ei saa veel päris hästi aru mida on ja pole võimalik teha. Sellne loovuse ja labaste mõjude hoovuse vaheline resonants moodustab kogu selle tsirkuse meie ümber. Kasuta seda teadmist nüüd targasti sest miks peaks sul olema põhjust kahelda kõigis neis otsustes mille langetamiseks sa oled kogu oma eksistentsi vorminud?

Hämmastav, kui mitmel tasemel see film suudab läbi kukkuda. The Brothers Grimm ja Tideland on tema varajasematest teostest selgelt nõrgemad, kuid neis leidus sellegipoolest eelkäijatele omane seikluslik kiiksuga õhustik ja tugevad armastusväärse heidiku karakterid. Siin olid kokku saanud ka kõik tema jaoks olulised loomingulised sümbolid: kodutu(d) kääbus(ed) äraspidisel uus-ajastul hullumeelsusse vajumas. Samas oli sisu personaalne allegooria filmitegemise enda kohta kus talent ei lähe enam vaatajale korda, joovastutakse suvaliste ilueedide pillerkaaritamisest ning piletipanustustest väärt ja vääritute teoste vahel. Sain vaid riismed Gilliami ekstravakantsest disainist, palju häirivalt odavat arvutigraafikat ja lihtsameelse loo mis ei oskand rääkida ei tema pühendumusest just neile sümbolitele ega võtta kokku ka loomeraskuste kõverpeeglisse panekut.

teisipäev, 21. detsember 2010

Black Swan

Ilmus: 2010
Stiilid: Drama, Thriller
Hinne: 8/10


Emiliana Torrini - Baby Blue (Rae & Christian Remix)

Kohutavad väärarusaamad täiuse osas on loonud meile sellised ebainimlikud nähtused nagu kaalujälgimine, atleetika, ballett ja teised kehamoonutusvormid. Täius on juba definitsiooni järgi ebamaine - olukord, mida ei mõjuta (enam) välised tegurid. Kuna söömishäired ja sport eksisteerivad justnimelt väliste tegurite mõjul, ei saa me neid kuidagi täiuslikeks pidada. Balletiga on aga lood veidramad. Sealsete treeningute käigus säilib naistel nende tütarlapsetämber. Ehk ka muud. Siin võime me tõesti millegi jälil olla.

Enamus sellest rituaalsest tantsust ja temas kasutatud ajastumuusikast on samuti jäänud aja jooksul muutumatuks. Sellise snoobiliku materjaliga pole justkui võimalik midagi sümpaatset ja inspireerivat - inimlikku peale hakata. Lars von Trier tõestas vastupidist ühe teise täiusliku vormiga. Aronofsky nii hästi hakkama ei saanud. Libaluigestumise ja lesbiseksi pulpsümbolitega küll flirditakse kuid lõpuks jääb film, nagu ka ta peategelane, püüdlikuks kuid küündimatuks ega saagi teada milline ta oleks pidanud olema.

pühapäev, 19. detsember 2010

Dead People / Messiah of Evil

Ilmus: 1973
Stiilid: Horror
Hinne: 8/10


Judie Tzuke - Stay With Me Till Dawn

Igal asjal on oma algväärtus. Nimetus, mis võtab kokku kogu tema eksistentsi. Inimkonnal oleks selleks mõju. Kõik tema käitumismallid: sõjad, ökonoomika, kunstid ning religioon töötavad sarnaselt selle nimel, et võimalikult palju indiviide kuuluks tema kuulutatud aadete hulka. Selle paratamatuse raamimiseks on meil pajatused ühest libainimestetüübist. Nendel ei ole mingeid vaateid. Säilinud on ainult alge. Toores soov närida läbi kaaslaste väärarusaamadest ja panna nad endasse süübima.

Kahjuks on see tõdemus kaotsi läinud ja enamik zombiefilme panustab puhtalt mäda ja soolikate eksponeerimisele. Kuigi žanri nurgakivis, George A. Romero algses Surnute triloogias on need elemendid selgelt olemas. Siin aga lähenetakse nendele kujunditele hoopis teismoodi. Petlikult tühjad ostukeskus ja kinosaal ning 70date popkunsti rahvarohked seinamaalingud mahajäetud rannamajas loovad täpselt sobiva õhustiku. Linna asukate vajumine ebareaalsuse voogudesse ja peategelase isa veidramaks muutuvad lindistused on ilmsed laenud Lovecraft'i loomingust. Samas kui atmosväärselt õõvarikkad visuaalid ja sürreaalselt nilbe dialoog võisid inspireerida John Carpenter'i ja David Lynch'i hilisemaid teoseid. Filmi ennat kandev õhustik on veidralt seksuaalne nagu The Wicker Man'is. Talumatult passilik, nagu meelas ja südantlõhestav Soft-Rock ballaad, mis võtab filmi kokku ja annab talle oma perspektiivi.

Võtmesõnad:
Atmospheric
Zombie

neljapäev, 21. oktoober 2010

The Road

Ilmus: 2009
Stiilid: Drama, Thriller
Hinne: 6/10


Filur feat. Stina Nordenstam - Into The Wasteland (Lulu Rouge Remix)

Kõigile neile, kes ei pääsenud. Inimese ümbert tuleb ära rebida see roosa kapsel, milles mõned end kõikeeitavalt peidavad, ja õgida ennast elust läbi. Mis õpetus see selline veel on? Vaata, seal mustas ristteemärgiga raamatus on kirjas miskit sellist, et enesetapjad järgmisele levelile ei jõua. Ma pole kunagi suur mängur olnud. Ei ole mul oma zombie plaani. Heck. Mul ei ole isegi oma äriplaani. Vahel tahaks aga paremini mõista Uve Bolli annet, kuidas olla maailma parim produtsent, kes suudab kogu oma loomingu nii kalgilt ja võidulalt vaatajani tuua. Ainult see elu käsnana enesest läbi laskmine ja seoste ülestähendamine on kuidagi loomulikult tulnud. Justkui nagu tarvilikud omadused režisööri jaoks. Palmideni on aga nii võimatult pikk tee veel minna.

kolmapäev, 20. oktoober 2010

Predators

Ilmus: 2010
Stiilid: Action, Adventure, Sci-Fi, Thriller
Hinne: 6/10


Pisikesest peale olen põlastanud kõiki neid teoseid kus humanoidid on naabrimehe nägu ja võõrad planeedid tuttavad kui majatagune. Kus on kimbatus ja õõv kui ei hooma sealset koostist ega elukorraldust? Iga selline film peaks endas sisaldama paraja annuse sürrealismi. Nii on pandud peenisepea läbistustele vastu hakkama just frigid bitch ja seepärast ämblik-notsu tribe'i võitlus ennast kõikvõimsaks pidava kahuriliha pealetungi ja urbaniseerimisega tundub nii õige. Kõik õiged kultusfilmid peidavad endas mõnda sellist kaaluasetust. There's more than meets the eye.

Nüüd olen suuremaks kasvanud ja kogen, et vähestel on alles seda lavastajameisterlikkust. Vanameistrid on seniilseks muutunud või vahetanud oma vahva niši tulutoova keskpärasuse vastu. Just sellise. Master Yautja rass my ass. Ikka vaaruvad ringi kui raudrüüs klounid, mitte peenelt ja suurejooneliselt, nagu 2 esimeses Kevin Peter Halli mängitud suurepärane interpretatsioon vihmametsade põlisrahvastest. Kesine ja mütoloogiat lörtsiv. Teisalt annab raasu vaatamislusti juurde, tüdruk oli nummi ja võibolla saab keegi siit kaadri või paar õige Predator 3 fan-editi tarvis.

Võtmesõnad:
Predator

Terminator Salvation

Ilmus: 2009
Stiilid: Action, Adventure, Sci-Fi, Thriller
Hinne: 3/10

Täna inimesed jälle hirmutasid mind. Mõned läheduses asuvavad sõdurid hakkasid pinnal täiesti süübimatult tänitama. Siin, surmavälja vaikuses, kostab see kilomeetrite kaugusele! Näe, luuremudel hõljubki peidikust mööda, nende suunas. Ja siis panid need idioodid automaki üürgama! Loodan, et robot täidab nende soovi surma saada. Pole enam mõtet luurel püsida - ingognito on rikutud. Suundun tagasi punkri. John Connor jõudis samuti missioonilt tagasi. Üksi. Tal õnnestus kõik oma kaaslased õhku lasta. Kuidas sellisel on lastud siiani kõike juhtida? Ükskord ma küsisin ta käest: "John, oled sa mõelnud mis mürgitab masinaid, et nad on otsustanud oma analüütilise emotsioonivälise mõtlemisega kõrvaldada terve liigi ja keskendunud just sinuni jõudmisele?" Ta vaatas mulle hämmeldunult otsa ja sõnas: "Mida sa ... sellega mõtled? Nad peavad ju meiega sõda!" Suur väejuht, ei suuda isegi konflikti süübida.

Hiljem tuli jälle asuda parameetrit patrullima. Liikusin lageda veere varjus. Mingid mütsud. Kaugemal oli vana bensiinijaam. Ja, hehee. Mingi hiiglaslik raudskelett paterdas üle lagendiku. Varemeteni jõudnud läks siblimine lahti. Tuli välja, et seal olid mõned kurdid ja poolpimedad inimesed varjul. Ime, et neil oli õnnestunud niigi kaua elus püsida. Vaesekesi langeb kui loogu. Masinal õnnestus vahepeal veelgi veidramaks muutuda, eraldades endast mingid sama kaheldava vastupidavusega liikurid. Hmm, mis ajast masin ennast tahtlikult inimese sarnaseks, väetiks, vormib? Tagasi jõudnuna avastasin, et mingid pidurid on jõudnud vahepeal ühe masina punkri toimetada ja sealt ka jalga lasta. Kõik sebivad ähmi täis ringi nagu peata kanad. Tuhnin viimases luureinfos ja panen Connorile pähe mõtte masinate baasist üksi tagasi tuua talle mingi tähtis tegelane. Hakkabki, nagu alati, pimesi asja kallale. Saab vast lõpuks horjost lahti. Asun ülejäänud võitlejatega varjendit turvalisema vastu vahetama.

Võtmesõnad:
Terminator

teisipäev, 19. oktoober 2010

Screaming Steel


Radiohead - Everything In Its Right Place (Hybrid Remix)

Suures laborihoones kõmises vastu vaikus. Terves kompleksis toimus midagi vaid kahes kohas. All valveruumis lehitses öist vahetust veetev turvamees ekraanide ees päevast ajalehte ja ruumide rägastikus, ainsana aknast valgust välja heitva toa tasases võbeluses, lösutas arvuti ees kõhetu kogu. Teda ja hiigelsuurt raali ühendasid kaablid kust jooksvat infovoogu saatis vaid mõni üksik tõmblus ja tühjusesse vahtiv pilk. Tormlev andmetulv põimus portselanikarva nahaga kolus üha uuteks seosteks.

Kõik oli kuju võtnud. Maast oli välja kasvanud igasugu taimi - rohust võsani. Puude vahel võis näha loomi luusimas. Kõike saatis mitmekesine linnulaul. Kaks paljast primaati seisid pelglikult keset metsa kõrguva veidra ehitise ees. Emane hoidis kinni isasest, surus oma rinna ta kõhule ja viipas meelalt, et see läheks kohta lähemalt uurima. Isane möhatas vastumeelselt aga andis lõpuks järele ja sukeldus ruumi. Toas kõrgusid igasugu seninägematud hübriidsed taimevormid. Isane haaras oksalt ühe krobulise vilja ja pages sealt minema. Välja jõudes surus ta selle uhkelt partneri pihku. Maitse kõrvetas. Looja pidi mürgitatud isendid eemaldama kuplitaha tühermaale.

Kostus vaid põrinat, oigeid ning äginakatkeid. Naljakas mis hääli nurgas seisev külmkapp öövaikuses teeb. Toolil istuja oli hakanud nihelema. See külmkamber võib olla inimese üks veidraim loome. Masin mis on loodud nihutama ainete loomulikku vananemise kulgu. Kapsel, mis hoiab asjad ajutiselt aja voost eraldi. Toimub seal ka mingeid ebaloomulikke arenguid sinna liiga kauaks jäänud toiduga. Kogu näole ilmus võigas grimass ja kostus vali kiunatus kui ta end toolilt püsti ajas ning juhtmerisust külmiku poole suundus.

Kuubik mõjus hüpnotiseerivana. Valitsejanna silitas selle keerukat pinda. Mis määratlematu vägi selles peitus. Ja ise selle kõige võti olla. Ta võttis oma raudse haardega kaanest kinni ja rebis selle pealt. Seade tegi valju kärgatuse ja väli käis viimast korda üle ümbruse. Segavereliste pooljumaluste valitsusaeg oli läbi saanud.

Valgusvihk jooksis üle toa. Lahtirebitud külmiku uksel seisev kogu oli kõik sealleiduva tuba mööda laiali pildunud ja enda näonahka maha püüdnud kraapida. Haavadest helkis vastu metall. See astus kohkunud turvamehe juurde, võttis talt kraest kinni ja sisistas: "Hing ei mahu masinasse!". Hommikuks ei olnud toas enam ühtegi hingelist aga tööletulnud laborandid avastasid segipaisatud ruumist hulga surnud liha ja rauda.

It's part from my wrap up to James Cameron's 2 Terminator films that explain time travel & why robots are after this family. Future/past is total steal from Bible & Zardoz but thanks to McG & BFM we probably never see any more of it.

esmaspäev, 18. oktoober 2010

Personal Moses


Radiohead - Climbing Up The Walls (Fila Brazillia Remix)

Kellegil õnnestub võõras paigas salaja ringi luusida ja sealt mingi kirjutis kaasa haarata. Mis see on? Jumalik tõde eksistentsi olemapidamise kohta? Lehekülg pardareeglistikust?? Ütle nüüd, et siin ei ole materjali müstilise religioosse thrilleri loomiseks! Senini on aga suudetud seda lugu vaid ajalooliselt korrekseteks kostüümidraamadeks vorpida. Ja kõik need eelmised tegelevad enamasti poegimise delemmadega. See robustne ülestähendus peidab endas tõepoolest mõnda suurejoonelisest eksistensiaalsest elukäsitlusest. Kahjuks on enamus isehakanud teolooge ainult oma religiooni püharaamatus kinni olevad konservatiivid kes ei mõista sõna "sümbolism" ning võtavad kõike sealleiduvat puust ja punaselt kui vanaisa elutarkusi memuaaridest. Ainult oma radikaalseid vaateid ollakse mihklid ridade vahelt välja lugema. Ja siis tulevadki sellised pärlid nagu saatan on pede ja kui sa minuga koos vähemuse vaateid ei ahista siis sa kõikiarmastavalt heaoluolendilt heakskiitu kusagil mõjal harmoonias edasieksisteerimiseks ei saa.

Vaimulik aspekt on siin alati kõrvaline olnud. Oluline on, et kõik need õnnistatud inimesed korvasid tol hetkel valitud ligemeste kannatusi. Ja samas suutsid selle käigus õõnestada valitseva kliki robustset masinavärki. Nad võitlesid inimese haiglase kirega aboluutsuse poole. Kõik on vaja edetabelite ja populaarsusega piiritleda. Keskpärasus on seatud ideaaliks, millega kõike kroonida. Peaasi, et enamikule istuks. Samas lepitakse enda mõju miinimumiga. Narr on siis vaadata streike ja allkirjade kogumisi ning kõiki neid lambaid, kes arvavad, et nad on suutelised olukorda mõjutama. Seni, kuni iga huvirühm pole võrdselt otsustusel esindatud, pole sinu protest preoriteet. Ainult kaootiline inimloom suudab enda jaoks kehtestada mingid abstraktsed huvide kogumid, selleasemel, et iga gild oleks omanimeliselt ja sealsete liikmete ning huvidega esindatud. Ja praeguse valitseva kõiksuse mõju oleks taandatud ainult riigi piiridevahelise produkti ja persooni liikumise paremaks ärakorraldamiseks. Kujuta korda, kus otsus ei sünniks Rätsep Õhu ja Kavala Antsu vahel, vaid Kunstierakonna, Põllumajandus partei ja Riigivahelise Kapitali Liidu arvamuse vahel.

Edasimõtiskluseks kuula ära ka Dune-i audiointerviuu David Lynchi ja Frank Herbertiga. Eriti 4 viimast lõiku, kus Hebert räägib poliitikast, prohvetlusest ja miks ta selle raamatu kirjutas.

neljapäev, 14. oktoober 2010

The Last Rites of Ransom Pride

Ilmus: 2009
Stiilid: Western, Drama
Hinne: 4/10


Neil Young - Cortez the Killer

Arvata, et keigar kaua vastu ei pidanud. Ei kõlba tal lihtsa ristiinimese kombel rasket tööd teha? Jutlustab siin mingit jura. Võiks ju aru saada, et jutud üksi pole kellelegi korda läinud. Väärtus tekib kõigest sellest, mis temast maha jääb. Kõik harud millel jäljendajaid ei leidu on määratud ära kaduma. Hukatus oleks luua midagi, mida enam viimistleda ei anna, sest kõik temast järgnev oleks kehvem ja suretaks välja selletaolise.

On ka see koolnu kojuvedu juba tehtud huvitavama sisu ja haaravamate tegelastega. Ning võttepaiga karget võlu on lummavamalt edasi andud. Pruun kae hävitab kõik värvid ja pilt kipub tõmblema kui pidalitõbine peni. Püütakse küll luua veidraid tegelasi ja natukene mööda maailma aga selleks on vaja rohkem kui ühte keigarist suleseppa.

pühapäev, 28. veebruar 2010

Un chien andalou [An Andalusian Dog]

Ilmus: 1929
Stiilid: Short, Thriller, Drama
Hinne: 9/10


R.E.M. - The Great Beyond

Muusika pühendasime me korrale. Loo loovad rütmid, harmoonia ja muu kooskõla. Lase kellelegi täiesti kaootilist heli ja proovi teda veenda, et see on muusika. Kujutletamatu. Filmi aga konserveerime me kaost. Tähtis on hävinguga heitlus või sellele alla vandumine. Isegi kui konflikti nagu ei hoomagi siis tõenäoliselt näidatakse sulle lebo või läbu. Eks see eluraisk ja enesehävitus ole ju samuti püüd sassis olemist natukenegi leevendada. Osad hetked on nii vastuvõrmatud, et organism käivitab kaitserefleksi - irve. Absurd! Mis film see oleks ilma igasuguse vastuoluta?

Esmasel vaatlusel ei saa toimuvast tõesti õieti sotti. Kaed veel korra ja silma hakkab ka siin oma narratiiv. Pügaja sõtkub kodupoole. Mõtted ikka klientide kogumisel. Kastis. Aga oh õnnetust! Miski jäi tänavale. Abielu ehk kuidas muuta naabrinaised seksapiilseks. Peopesad ikka kihelevad. Usupimeduse kütkeis edasi rabelemine. Kuni vassiv krants jäetakse maha. Nüüd puhuvad uued tuuled. Kunagi häirivast vaatepildist pole suurt miskit järgi jäänud. Pigem näib nunnuna oma robustsuses.

Võtmesõnad:
Salvador Dali
Surrealism
Madness

teisipäev, 23. veebruar 2010

Lohetapp


Stateless - Inscape

Draakonid ei meenuta sisalikke. On see üks põhjus miks siiani pole suudetud neist väärilist filmi vändata. Arvad, et asi on lendamises? Et antud protsessi ülim kaootika ja mõõtmepiiril laveerimise kujutamine lihtsalt põrub 3D-s ja animatroonikas? Ei-ei. Pole nad kunagi lendamisvõimelised olnud. Nende rootsude lahtilöömine on kõigest pesitsusalaga kursisolemise ja selle valitsemise mulje jätmine. Vaata hõljuvad liigid väärtustavad kaalu-massi suhet. Need isendid püüdlevad lihtsama ja lennukama talituse suunas. Sellise, millest nende roomajate arusaam puudub. Asi pole soomustes või täidlases kehas. Nad olid kohavaimud. Vormusid aja jooksul kokku kõigest igipõliselt sealleiduvast. Kokkuklopsitud metsaline mis on vaja hävitada. Miks? Aegade jooksul on kõik sissetunginud suured rahvad näidanud, et esimesena nad toovad sisse oma draakoni millega hävitavatakse meie lohe. Ju siis oli ohtlik kui tast oli vaja lahti saada. Sellist sigitikku ei anna aga niisama rappida. Lohetapjad koostasid kindlad juhised kuidas neid kratte koost võtta. Ülistavad siiamaani seda päeva kus saadi viimasest soerdist lahti. Nüüd pugesime uute pesakonda mille valitsusalast on eesmärk varsti jälle välja võidelda. On uhke olla oma lohemaa asukas, mille vaimul ei lase juhtivad lohetapjad põrmugi areneda?

Dragon of spirits by Ruth-Tay

esmaspäev, 8. veebruar 2010

Avatar

Ilmus: 2009
Stiilid: Action, Adventure, Sci-Fi
Hinne: 6/10


The Future Sound Of London - Papua New Guinea (Blue States Remix)

Veider, et nii saamatu liik on omadega koosluse tippu jõudnud. Nad on juba oma püsisoojase kehaehitusega loodud energiavarusid priiskama ja pole neil õrna aimugi miks jutuvestjad kõiki neid veidraid lugusid pajatavad. Usk pole neile samuti püha - on endale ühe hädisemat sorti teksti teistest tähtsamaks tunnistanud ja kulutavad kõik aja mõne mõistliku tegemise asemel palvetamisele, et seksuaalhälved jumalapärast välja ei lööks! Kuidas need närakad on suutnud igasse urruauku oma usuga ronida? Pole meil valda, kus nad oma torni püsti poleks ajanud või oled sa see nädal juba ukse taha roninud Jehoova tunnistajale sõbralikult molli andnud? Ei? Võibolla selles peitubki vastus. Sel ajal, kui teised liigid eksisteerivad ümbritsevaga harmoonias püüame me meeleheitlikult iseendaga leppida ja nii polegi küllastumist veel tekkinud.

Eks meil on siin samuti võrgustikud, millega me edastame ja töötleme ümbrust. Kordades robustsemad aga täitsa toimivad. Kunst ja seedimine. Võiks ju arvata, et sitta kah, miks meil on kõiki neid ebavajalikke toitaineid vaja tagumikust välja pasandada? Lürbiks aga tuubist kosmonaudi einet ja jätame selle seedekulgla lihtsalt kaunistuseks noa peale, kui keegi kõhtu torkima tuleb. Või tühja selle loominguga vaja vaeva näha? Põrutame kõik otse välja! "Üks planeet toimib bioarvutina mida harjavad sinised kass-humanoidid kes elavad inimeste jaoks olulise maavaral aga mõnedele nad meeldisid ja madina käigus seda kätte ei saadud ning ülejäänud sissetungijad kupatati tagasi maale." Kõlbab? Või oleks vaja veel miskit? Kogemist ja sõelumist. Mõlema käigus me eraldame tarbitavast tervikust enda jaoks olulised detailid ja rikastame end sellega. Teisiti ju ei oskagi. Vaata kui asjalikuks me interneti oleme kasvatanud. Aga kui põnev maik on siis Avataril?

Cameron loob ju ikka oma paatostele kütkestavad kiiksud ja armastusväärsed tegelased. Alati on leidnud mingi fantastilise elemendi, mille ümber draama ja madina põimida: küll ajas rändavad tapjarobotid või hukatuslik tulnukapesa. Saame me seekord sama? Kui sa nüüd mõtled, et säärases suures rassidevahelises heitluses saab kogeda eneseületamist, kaotusvalu või võidujoovastust siis sa eksid. Või, et selline mitmel tasandil ülekannetega mängimine tekitab ka huvitavaid tehnilisi eripärasid. Näiteks kuna kehavahetaja vaim ei saanud oma kehas magada ja nii jääb päeva jooksul kogutud andmete süstematiseerimne ära siis mõjutaks see pidev vaimuvahetus ka organismi tervist kustutades teadmisi ja vähendades reageerimisvõimet. Seda mitte. Kõik on lihtne ja selge. Arenguruumi aga veel on. Nad pushivad küll oma ameerika mägesid digitaalseks aga kellegil pole veel pähe tulnud kõiki kaadreid millegi õhkulaskmiseks või eemale lajatuseks ära kasutada! Liero!!!

Seekord meeldib sellisena

Võtmesõnad:
James Cameron
Alien
Planet
Invasion
CGI Porn

neljapäev, 28. jaanuar 2010

Utomlyonnye solntsem [Burnt by the Sun]

Ilmus: 1994
Stiilid: Drama
Hinne: 9/10

Kangelased - kellele neid tarvis on? Loomulikult on valitsusel hea oma soperdusi varjata mõne sellise tegemiste valguses ja tavainimesele on nende kordaminekud egotripp. Jagub meil aga jaksu selliseid ka muidu kuulda võtta? Meil on neid vaid niikauaks kuni nendesse on usku. Oleksime me suurem rahvas, kui meil oleks mõni selline veel alles? Kelle asi - alati saab ka teisiti. Venemaal on siin samamoodi. Domineerisid vaid keigaritest seltskonnategelased ja rahvalaulikutest "super"staarid. Buržuist oli saanud kulak. Nikita Mikhalkovi mängitud imetlusväärselt siiras ja heasüdamlik sõjasangar, fantastiliselt eheda tütretirtsu isa, on üks viimaseid omasuguseid. Tema ümbert leiab nüüd vaid tralli ja tragikoomikat. Nukralt melodramaatiline pajatus sellest kuipalju kangelast ühele riigile vaja läheb.

Ja siis kõik see sissepitkitud sotsiaalkriitika, mille rohkus hakkas isegi häirima filmi põhiliini vahetust ja voolamist. Külalise tagasitulek kodukohta ning tema ja koloneli ühise armastatu konflikt pajatas ka saatusest ja valikutest. Kumb armastab rohkem kodumaad, kas need kes korra eest minema saadeti või ise pakku pidid minema või tummalt kõike kogenud kohale jäänu? Pööning ja naisega tahtevastaselt nagistamine pani isegi mõtlema, kas kõik see vahvus ja ideaalisana olek ei ole kõigest kahepalgelisus ja kas nii imeline ei paista ka Putin tavavenelasele? Mitya valikud ja autojuht, kelle teeküsimised kõigi poolt pikalt saadeti, paistis sees olevat näitamaks, et venelased ei ole ühti nii tragid ja heatahtlikud kui siin nostalgiaretkes näidatud - kalkus ja sallimatus kõigi võõraste vastu jookseb sügavamalt. Kõik need külmad põhjahoovused panid päikesest rammestunud päeva väga vastakalt suhtuma.

Võtmesõnad:
Nikita Mikhalkov

teisipäev, 19. jaanuar 2010

Peur(s) du noir [Fear(s) of the Dark]

Ilmus: 2007
Stiilid: Animation, Horror, Mystery, Drama
Hinne: 7/10


Telefon Tel Aviv feat. Lindsay Anderson - Sound In A Dark Room

Pimedus on üksinudus. Iseenesest igati tänuväärne tunne. Saad süveneda või eneses selgust. Mõned aga pelgavad pimedust. Ei pruugi neile meeldida see, mis valguse süütades eest leiavad. Näiteks peegli. Näitab sulle kogu seda tühjust ja pimedust hingesopis.

Nii otsitakse suhetest mõistmist ja tuge. Lähedane ju ometi ei saa halba tahta. Seepärast ei ole mõned kunagi üksi. Ei talu nad enda kohalolu. Käivad kõikjal ustavate penidega. Elavad oma ängi teiste peal välja. Ei jätku neil jaksu kõiki neid painajaid oma haavadest välja urgitseda.

On's ültse abi loota? Mis hämarad jõud valitsevad ravitsejaid ja panevad neid katkiseid olendeid kokku koguma ja nende sisemuses sorkima? Süstal surutakse randme. Monotoonne hääl räägib miskit arusaamatut. Kumerad vormid hakkavad tasahilju kandilisteks muutuma.

Võtmesõnad:
Anthology

The Prophecy

Ilmus: 1995
Stiilid: Horror, Thriller, Fantasy, Mystery
Hinne: 10/10


Lamb - Gabriel

Igal paigal on oma hing. Ühisteadvus. Soovide ja lootuste kogum, mis juhib maailma kulgu. Vääramatu vägi, mis koogivormina vorbib samu tobedusi üha uuesti ja uuesti. On kaks teost, mis defineerivad ära kogu selle muganduse Juudi jumalusest ja tema teod maa peal - Jerome Bixby jutt "It's a Good Life" ja Gregory Widen'i film "The Prophecy". Nende kaudu saab selgeks miks meie ümber ei toimu miski eriti loogilselt ja väärtuste asemel soosib saatus lollusi. Miks meile niipalju meeldib kapriisidega uhkustada ja sõda mängida. Lastes väetima meelega isikutel palvetada selle väevõimuga sissetoodud jumaluse poole saame me rahva vaimu valitsema hälbega põngerja.

Study your math, kids. Key to the Universe!

Inglid aga armastavad neid juhtivat juntsut. Isegi niipalju, et maa peal tema tahet täites kaldutakse tihti kõrvale neile antud ülesandest jagamaks oma armastust mõne temataolistega. Aga veelgi rohkem meeldib neile enesetapja. Sest selline on ainus kellele ingel ei pea kuuletuma ja saab ta hinge allutada oma tahtele. Kõigil peab ju lõbus olema. Nii on peainglile antud ülesanne jumal jälle kord maa peale materialiseerida türannina veresaunu nautima. Kurat, kes meid nüüd selle sõgeduse eest kaitseb?

Gregory Widen is mind behind The Prophecy & Highlander.

Võtmesõnad:
The Prophecy
Christopher Walken
Viggo Mortensen

esmaspäev, 18. jaanuar 2010

District 9

Ilmus: 2009
Stiilid: Sci-Fi, Action, Thriller, Drama
Hinne: 10/10


Clinton Shorter - District 9

Igal ilmajaol on omad kahjurid. Jäänukid valitsejate vangerdustest. Sihita slumm. Kust aga jookseb see piir, mis muudab nakkusi külvava parasiidi sümbioosi oluliseks osaks? Suured rahvad teavad vastuseid ja on alati ulatanud oma abikäe. Ei saa ju lasta viljakal pinnal golfiväljakuna raisku minna. Näe, vaimust vaesemad - vastupanu ei osuta. Põletavad kenasti oma puuslikud ära ja võtavad tähtsama usu omaks. Järgmises osas on oodata arenguvõimetute küüditamisele ja massihävitusele keskendumist. Praegu kõik. Emalaevast lahkumisest on möödas 18 aastat. Putukad pole kuhugi arenenud.

District 10 by AndreeWallin

Võtmesõnad:
Neill Blomkamp
Sharlto Copley
Transform
Alien
Mockumentary

pühapäev, 17. jaanuar 2010

Ginger's Orgin


The Killers - Goodnight, Travel Well

Võõra kõrge kogu oli kaetud paksude mantliräbalatega, mille avavustest vilksasid vahel välja pikad jäsemed ja punased kiharad. Kel õnnestus kapuutsi alt silmata tema nägu võis tähendada kahvatu naha ja kohmetu koguga vastuolus olevaid jõulisi tedretähnilisi näojooni. Mõned pelglikud asukad olid juba tema tulekut tähendanud ja kohale kutsunud pühamehe. See astus ebaledes ränduri juurde ja sõnas: "Liigu edasi, sohilaps, siit sa ei leia endale armukesi". Naisterahva kogukas rind tõusis ja vastas sügaval tämbril: "Pole sinu otsustasa - sa tead oma teenimise kohustusi". Vanamees teadis. Neis Isanda inimeseks käimiste kirehetkedest sündinud väetites segaverelistes oli varjul võõras alge. Hurm elas edasi järglaste kihudes. Nad olid keeva loomuga kirglikud armastajad.  Titaanide aeg oli aga ümber saamas. Jumala armust öeldakse lahti ja ees ootavad sajandid vaimupimedust ning nõiajahti Loojaga sarnaselt muskusest loodud olenditele. Esiema ei mäleta tänaseks enam keegi.

Red Sonja by RenaeDeLiz

Gigantic

Ilmus: 2008
Stiilid: Comedy, Romance
Hinne: 6/10

Sellise nimega oleks ma tahtnud näha filmi hiigelkasvu segaverelistest inim-jumalustest, kellest pajatavad Vana-Kreeka ja tolleaegse ümbruskonna jutustused. Quirky hipster flick? Oh well! Zooey Deschanel vähemalt sees. Ja voodipood, lampi peategelast peksev pomps, seljahädaga voodis ringisõidutatav vanamees, adobteeritud Aasia alaealine ... Ühesõnaga palju sümboleid ja veidraid tegelasi. Vahi aga suu ammuli kõrgusse kuidas mingit karakteriarendust ega sõnumit kätte ei paista. Sobib vast sellisele Grey's Anatomy't kaevale ja Enya't kuulavale mainstream-friigile. Filmi-maratoni-väliselt ei soovita.

Filmis pidi Zooey Deschanel ennast paljaks koorima. Siit hoomab palju rohkem ära kui seal kaameranurkadega hämades pakuti.

Võtmesõnad:
Zooey Deschanel
Dysfunctional Family

laupäev, 16. jaanuar 2010

Tallinn pimeduses

Ilmus: 1993
Stiilid: Comedy, Thriller
Hinne: 8/10

01 Blackout (feat. Kirsty Hawkshaw) (Y4K Remix).mp3 by Hybrid on Grooveshark
Hybrid feat. Kirsty Hawkshaw - Blackout (Y4K Remix)

Kord juba pimestas linna võimas mõte kasutada kullavaramu ära paberosside valmistamiseks. Nüüd tuuakse kunst jälle koju. Aga paistab et selle käigus keegi kõrbeb, ülejäänud saavad puru silma ja lõpuks läheb ettevõtmine vett vedama. Kogu selle jubeduse boss - rauta loomingulise protsessi rooli külge ikka õige inimene. Tahad, ma annan sulle head nõu?

Kui nüüd filmist rääkida siis läbi aegade on kõige rohkem hinnatud meie loodusdokumentaale ja sürreaalseid animatsioone. Seega vastaks me võimekusele ja teiste ootustele vast kõige paremini etno-fantastika. Sellesisulisi filme hulgim vändates annaks tekitada palju suurema vajaduse meie kinokunsti järele. Ja kujundada ka mainet. Kõik ju teavad, et ameeriklased polnud mingid põlisasukate anastajad vaid õhtusärgis lehmapidajatest täpsuslaskurid ja tõusva päikese pilusilmitsejad pisirahvaste ahistamise asemel tõttavad kaselatvades ning kobivad kaabakaid kahjutuks. Eestlane pole ka võõraste maade teostes äramärkimisel väärt Tšuksi staatust vaid meil on samuti oma mütoloogia ja (ehk) me oskame seda eksploteerida.

Aga kuni selliseid filme meil veel pole siis annab pärli mulda puistada näiteks teadmeteosega, mis süstematiseerib ära kõik sellesisulised ülestähendused Juhan Jaik'ist Karen Orlau'ni. Mõtle, kui turistil oleks selline tark mees taskus, mis paneks ta kohalikku kirjandust tarbima. Kuid ei oma see vist suuremat tähtsust kuna see hipide kaubikukaunistus räägib meist juba niigi piisavalt.

Võtmesõnad:
Heist
Ivo Uukkivi
Jüri Järvet
Tõnu Kark
Peeter Oja
Salme Reek