Soerdi püünis

The Knife - Silent Shout

Jälle kord oli käes see aeg, kus sai näha võõraid majade vahel paterdamas. Vedasid oma küürus kogu kellegi elamise ette ja tudistasid ootusärevalt kängus kämblaga uksele koputusi. Kui tareuks avanes siis pistsid nad pihku paberilehe mõne vanapagana ruunidega, ise ussi kombel ahne pilguga elamisest üle käies. Haugatasid: "VALI MEIE ISAND" ja pagesid kiunudes minema. Ise kirusid lipikut sõnnikuhunnikusse visates: "Kuradi koerakoonlased!"

Eelkäijate muljetega tutvudes ei paistnud kõik siis veel nii hull olevat. Jah, juba neis püüdsid põrgulised ristiinimese tublist ja ausast töötegemisest kõrvale hiilida ning see naljakas "pagankonna" staatus oli juba loodud. Aga tollal olid nad veel saamatud - kaval talupoeg sai oma raha üsna kergelt tagasi. Õnnestus isegi, maaalustelt, nende sepitsuspaigast, kokkuvarastatud rahva varad tagasi tuua.

Aga siis suutis allmaavürst maa anastada. Kuidas see neil, ebakompetentsetel närakatel, küll õnnestus? Tead kuidas targad mõistavad kohut iga kogukonda kuritarvitava liikme üle. Tuleb välja, et see nendele põrgusigitikele ei kehti.

Vaata, nad on inimestele pähe pannud mõtte, et meil oleks vaja valida salamahti endale meelepärane koerakoonlane, keda siis teda valitsev vanapagan saaks oma voli järgi kas allmaailma teenima saata või maa peale koonerdama jätta. Aga kuna kõik valitakse salaja, siis hiljem pole valijal võimalik mingitpidi neid soerdeid karistada nende töö mittetegemise või mõne hullema sigaduse eest. Ja kui ei vali, siis ei kao nad ka kuhugi su hinge kallalt. Neetud oleme.