pühapäev, 18. oktoober 2009

X-Men Origins: Wolverine

Ilmus: 2009
Stiilid: Action, Sci-Fi, Thriller
Hinne: 3/10


Hybrid - Lights Go Down Knives Come Out

Kolm põhjust puurivad mul hinge. Hoiavad organismi veidrate võngetega paranemisaltilt pingul. Mürgitavad meeli. Tekitavad sõgetat kihku rebida lõhki mind hoidev bioskafander ja lajatada selle näraka soolikad terava kaarega taeva poole. Muutuda murdvaks metall-hundiks.

I. Wolverine

Nii pika ajalooga tegelase kohta on kõik ikka kohutavalt kasinalt seotud ja suvaliselt sissepaisatud. Näiteks ise oleks ta tekkeloo tekitanud kaarikuõnnetuses kusagilt mäeveerest alla kupatades ja lasknud seal rusude vahel paanikas endas olevad lisakondid avastada. Ja suurepärase seiga saaks, kui ühe sõja tegevustikku kujutada vastasrindel oleva sõduri kimbatuses, kus ta tühjendab kogu käeulatuses olevad tinaoad ja lõhkeaine varu ühele vastasele aga see kiuslikult ikka üles tõuseb ja edasi vantib. Selleasemel tehti tegelasest, kel võime soolikad kokku kraapida ja end terveks lappida, hoopis veretu titefilmi.

II. Hybrid

Kõige valusamalt lõikab teadmine, et selle soerdiga on seotud ühed mu muusikalised mentorid. Grupp kelle esmasel kuulamisel võib paista, et enamus nende loomingust passiks futuristilikku cyberpunk actionfilmi. Aga kui nüüd süübida sellesse keerukasse ja hõrku kompositsiooni siis avastad, et nende raskete helide alt väljaturrituv metallsus ja suursugusus tekitavad sellele tegelasele täiusliku helipildi. Millegipärast suutsid tootjad ka oma ainukese õige otsuse ära solkida ja lasid hoopis mingil Harry Gregsonil teha tavapärase labase orkestraalse skoori. Hybrid poistel ei jäänud muud üle kui teha halva mängu juures hea nägu ja olla olemasolevate kääksude helitehnikud. Nii ei ole kaane peal märgitud nende kaaslust ja albumist ei ole kuulda ühtegi nende repertuaarile omast elementi aga sellegipoolest tekitab see soundtrack paradoksi - see on nende esimene sitt album!

III. Logan

Keegi väitis, et ei suuda ette kujutada kedagi Hugh Jackmani asemel Wolverine rollis. Mina küll suudan. Alles ju ülistasime ühte sõnaahtrat übercooli ja tiba gay olekuga onkelit. Tegi just vajamineva aga kordades arvestatavama rolli. Saan aru, (kui) kõik teised tegelased siin on nirud aga kuidas sai kõige karmimast koomiksikangelasest säärane wuss? Üksainukema kord kui saad luua mölakast naistepeksja, peategelase, keda kõik ikka armastaks. Siduda kõik tehtavad sigadused võimete tekitatud sisemese valuga. Väga intrigeeriv film oleks tulnud. A ju nad pidasid seda pede poolt olulisemaks kajastada.

Võtmesõnad:
Hugh Jackman
Ryan Reynolds
Mutant

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar