Judie Tzuke - Stay With Me Till Dawn
Igal asjal on oma algväärtus. Nimetus, mis võtab kokku kogu tema eksistentsi. Inimkonnal oleks selleks mõju. Kõik tema käitumismallid: sõjad, ökonoomika, kunstid ning religioon töötavad sarnaselt selle nimel, et võimalikult palju indiviide kuuluks tema kuulutatud aadete hulka. Selle paratamatuse raamimiseks on meil pajatused ühest libainimestetüübist. Nendel ei ole mingeid vaateid. Säilinud on ainult alge. Toores soov närida läbi kaaslaste väärarusaamadest ja panna nad endasse süübima.
Kahjuks on see tõdemus kaotsi läinud ja enamik zombiefilme panustab puhtalt mäda ja soolikate eksponeerimisele. Kuigi žanri nurgakivis, George A. Romero algses Surnute triloogias on need elemendid selgelt olemas. Siin aga lähenetakse nendele kujunditele hoopis teismoodi. Petlikult tühjad ostukeskus ja kinosaal ning 70date popkunsti rahvarohked seinamaalingud mahajäetud rannamajas loovad täpselt sobiva õhustiku. Linna asukate vajumine ebareaalsuse voogudesse ja peategelase isa veidramaks muutuvad lindistused on ilmsed laenud Lovecraft'i loomingust. Samas kui atmosväärselt õõvarikkad visuaalid ja sürreaalselt nilbe dialoog võisid inspireerida John Carpenter'i ja David Lynch'i hilisemaid teoseid. Filmi ennat kandev õhustik on veidralt seksuaalne nagu The Wicker Man'is. Talumatult passilik, nagu meelas ja südantlõhestav Soft-Rock ballaad, mis võtab filmi kokku ja annab talle oma perspektiivi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar