pühapäev, 10. aprill 2011

Double Take

Ilmus: 2009
Stiilid: Documentary
Hinne: 6/10


Mono - Slimcea Girl (Fat Boy vocal)

On sul juba õnnestunud kindlaks teha oma tegemiste jõujooned - oled sattunud heaks või kurjaks kaksikuks? Yin ja yang, prooton ja elektron - kõik on lõhenenud nagu halli kaks varjundit. Kui siin ilmas millelegi annab kindel olla, siis oleks see tõdemus, et kusagil pesitseb keegi omasugune, kes korjab endale kõik sinule osaks saamata jäänud õnne(tused). Kui seda jaotust ei eksisteeriks siis tuleks meil viibida pidevas õndsuses või õõvas. Kuna kõigi füüsikaseaduste kohaselt selliseid kurnavaid ebastabiilseid maailmu väga kauaks ei jätku siis leiavad põrgu ja paradiisi uskujad ennast üsna pea koos reinkarnatsiooni vastastega sellest väljapääsuta vangistusest kõige kesksmes - olematusest. Nii on ehk isegi hea teada, et kuskil lähedal läheb kellegil sinusugusel kõik kuradi hästi - siin annab sul see edulugu ära rikkuda.

Hitchcock kuulub nende lavastajate hulka kelle andekus ja tähtsus on mulle arusaadav aga sellegipoolest tema teosed just lemmikute hulka ei pürgi. Ka antud eksperimentaal-montaaž lavastajahärra sõnaotsesest eneseleidmisest ja tollastest poliitvangerdustest jäi minu jaoks üsna kesiseks. Tema telesarja sissejuhatavate vahelõikude huumor oli vahva aga peale paari harva visuaalse vihje ja koolitunnilaadse külma heietuse suurt ei suvatseta süübida ta eripäradesse ja nende olulisusesse tema ja teiste jaoks. Hingemineval ajalooväänamisel eelista ikka suurema hõlmaga rahvast.