Jumala kojutulek

Asjad nagu riik, raha, firma ja litsens ei ole tegelikult olemas. Nad ilhtsalt ei eksisteeriks ilma ühegi inimeseta. Seega on meil täielik voli asju igatpidi parema tulemi nimel painutada. Kuid milline on meie sellealane meelsus? Ettevõtted on nõus muretsema igasugu kohtlase väärtusega lisavahendeid töö edendamiseks aga kui jutuks tuleb töölise enda tasu tõstmine siis saavad resursid kohinal otsa. Keegi ei pilguta silma, kui me kerjame miljoneid teede ülelakkumiseks või vallavara nuumeks. Aga kas keegi ka küsib mis Euroopa Liit sellest saab? Tagasi. Et tal on Eesti sugused väetid väänatsid imetada. Mis siis saab, kui varumeetmed kaasata tähtsusetute riikide logistilist või potentsväärtust põrmustuvad. EU ei saa ikka hakkama ja Euro kukub kokku. Jääks meie arengupeetusega aga kuhugi jõudnud sisemajanduse kogutoodang alles? Meeleheitlikult väljarügatud pensionid nullitakse, nagu toimus Detroiti pankritistumisel? Viimane aeg on hakkata mõtlema. Kui mitte selle algatuse peale, siis meelsuse ja kaasuse, mis suudaks säilitada meie seni väljarügatud arengutaseme. See ei olnud muidugi fakt, vaid mõtlemisaine. Fakt on näiteks selline avastus, et kohalik erakond, kui selline on ettekirjutatult MTÜ. Ühegi sellise käitumisest ei hooma mingit harmooniat ega hoolitsust. Hoopis vastupidi, ollakse ennast elitaarseks ja teistest paremaks kuulutanud. Küsime nüüd endalt, kas ja milliselt oleks muutused, kui otsusekogu põhimass koosneks korraliku empaatiaga lapse, loomakaitse ja muudest siirastest ühingutest? Kui nüüd peaks Jumal koju tulema või ilmneb esimene ametlik kõrgema intelgentsiga tulnukeluvormi kontakt ja see käiks välja idee meid kutsuda ühisesse väärtustikku - riigid asenduks koondolekuga Ühtsus, raha asemel jagaksime mingisugust hinnanguvormi Kordaminekut … ja, ja - mis see siis kõik oleks? Aargh, Taevane arm! …PÕLETAGE SEE TULEGA!!