esmaspäev, 29. detsember 2014

Teadvustades teadust


Nick Drake - Magic (Orchestrated Version 2)

Asjad eksisteerivad ka neist aru saamata. See aga tähendab, et tõetalituse kombitud ühisarusaam ei ole eksistentsi primaarne toimeskaala. Kui kõik on mõjutegur siis see pole isegi eriti suur mõjutaja erinevate egregoride seas. Allub ta ju vähemalt võlguantud ühisväärtuse ja personaalsetele toimeveenetele. Kas tegelik toime on teaduslikult tõestatav? Probleem võib lasuda duaalkeskkonnas singulaartulemile toetumises kuna midagi üheti lahendada on kuritarvitus sest protsessist arusaamas ei eksisteeri eemaltvaadeldavat valikuvõimalust ja sel saab olla vaid sumbetoime. Teadusel, sobitusliku toimemehhanismina, ei eksisteeri ka iseseisvat lõpplahendit, mis teeb sellest viisakusavalduse, mitte nõude. Tere vahemaa, hei massivahe. Oleme ikka üksteise jaoks olemas. Teaduslikult pole ka reguleeritud, et käteldaval saaks toimingu peale tekkida tahtlik tagasipäring. Kuidas saab siis toimida pimesi vältides nii teadusliku toimeprotsessi kirjeldust ennast kui ka selle põhilist mõjutegurit, energia jäävuse seadust? Kuidas saab keskkond omada universaalset mõju organismi ettekirjutustepäraselt muserdada aga selle tead(v)ustamine ise olla nii üüratult ebatõhus? Ehk pole põhiküsimus absoluutses tõeskaalas eneses vaid pigem protsessi hetkemõjus - kuipalju teadusinfot on praegu kohe üksteisega üheselt skaleeruv? Asjad eksisteeruvad neist õieti aru saades.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar