The Thaw

Ilmus: 2009
Stiilid: Sci-Fi, Thriller, Horror
Hinne: 7/10

Sula. Kisub tasakesti valge vaiba küngastelt. Lume alt tuleb lagedale tardunud minevik. Hulga olematuks pudenenud kõdu. Ja loomakorjus. Raisk. Sees hakkab närima sant tunne. Kuidas küll  peremees võis nõnda teha? Kobid arvuti juurde, toksid browserisse unitedmammoths.com ja teed annetuse. Saab vähemalt midagigi nende heaks ära tehtud. Aga rahal kaugele vaja minna polegi. Jääb üllaste, loomakaitsega tegeleda jõudvate, ärimeeste arvele pidama, et tekiks ikka juurde uhkeid ettevõtmisi, mis uusi siiraid maailmaparandajaid edasi lüpsaks. Samas mõned kilomeetrid eemal linna veerel asuvas varjupaigas tammuvad pulstunud mammutid tummalt tühjusse vahtides oma sopastes aedikutes. Kellegil neid vaja ei ole.

Suur saamatu sotsiaalkriitika on ka sellel filmil. Ägisetakse küll kliimasoojenemisest. Kui sa seda osoonihõrendamist nüüd ära ei lõpeta siis sulab muistne parasiitputukas uuesti üles mis meil kord kõik mammutid ja dinosaurused loojakarja kupatas. Ökothriller. Tegevus jääb praegustele filmidele kohaselt suuresti teismeliste kanda sest täiskasvanutele selline ebamaine narrus ju korda ei lähe. Samas visuaalselt on teos mõnusalt Salatoimikute vaimus purki võetud. Õhustik on pandud lugu kandma ning butafooriaga pole üle pingutatud - kõik rullub lahti vaikse põlenguga põnevikus. Filmiga on nagu nende mammutitega - korra tasub imeloom üle kaeda aga päriseks muretseda ei raatsi.

Võtmesõnad:
Val Kilmer
Melting
Parasite
Infection
Body Horror

Alien Trespass

Ilmus: 2009
Stiilid: Sci-Fi, Horror, Comedy, Thriller
Hinne: 5/10

Nüüd läks küll midagi kohutavalt valesti. Kujuta kui looma meel kanduks inimese kehasse ja inimmõistus satuks neljajalgse naha alla. Mis siis sünniks? Kas karvakera tõmbaks endale hõlsti ümber ja asuks varmalt inimkeeli heietama? Ei. Tülgastus ja paanika - eelmise liigi haistingud ei tööta ning uusi vaim kasutama võimeline ei ole. Hullemat sorti hälvik ja ebainimlikult haiglane vaatepilt. Ärge parem järele proovige.

Alien Trespass on samamoodi liba. Trailer jättis hea mulje ja pani teost ootama. Võibolla tuleb meeldivalt üle aisa nagu Mars Attacks või isegi suurepäraselt salvav kui Fido. Kenasti purki võetud ja puha. Minu juurde vedas end aga puiselt teatraalne, ilma igasuguse kujutlusvõime ja huumorisooneta tõeline 50'date B-ulmekas. Õige tribuut peaks olema vormilt tolles ajas ja hingelt tänapäevane mitte minevikku järgi ahmiv hingetu kloon.

Võtmesõnad:
Robert Patrick
Flying Saucer
Spaceship Crash
Invisible
Monster
Body Snatcher
Alien

Les Yeux sans visage [Eyes Without a Face]

Ilmus: 1960
Stiilid: Drama, Horror, Thriller
Hinne: 8/10

Kaks kurba silma vaatavad vastu ilmetust näost. Lihased ei liigu, kuna kogu pehmkude on ära põlenud krobeliseks tombuks. Haavad peituvad tardunud maski taha. Kimbatuses pilk on suunatud operatsioonilauale, kus issi eemaldab uue tüdruku näonahka. Maskis vaatleja mõtleb endamisi, et läheb vist hulluks. Hirmutav ei ole siin iseenda vaimuselguse äraminek. Sellega on nagu surmaga. Kui asi käes, ei pane sina seda enam tähele. Kõige kohutavam on see, kui avastad, et hoopis kõik lähedased su ümber on ära keeranud.

Senini vaikselt, ebamuvavalt nihelenud ja tasakesti sosistanud pime saal elavneb operatsiooni alguses märgatavalt. Kusagilt kostub verenire voolamise peale naeruturtsatus ja kahest kohast seljataga komenteeritakse kogu protsessi ebaviisakalt valjusti. Kui sellesisuline film oleks praegu tehtud, puuduks mul selle vaatamise vastu igasugune huvi. Sisust oleks kogu mahl välja väänatud ja täidetud sadistliku piinamisjanuga. Aga 50 aastat tagasi jäädvustatult on selliseid asju üsna köitev jälgida. Sama ei saa öelda muidugi ülejäänud noore vaatajaskonna kohta. Neil puudub igasugune kultuuritaju ja kõik, mis ei ole nagu MTV-st nähtu, on nende hinnangul saast.

Miks on Torture Porn praegusele noorsoole nii südamelähedane? Pole seal sees Splatterile omast vaimukust ja mingit nupukat teemaarendust ega sõnumeid ei leia enam ammu. Kuna raamatuid nad lugeda ei tihka, pole iseseisev mõtlemisvõime neil suurt välja kujunenud. Nii põrkutakse hirminuna ja segaduses eemale kogu loomingust, mis tuleb nautimiseks endal peas kokku panna. Hardstyle annab loomulikult oma autosse monteerutud Subwooferist täisvõimsusega kõigile maja ees lajatada - siin ei ole sees segadusseajavaid asju nagu meloodia keerukas kompositsioon ja senikuulmata sämplitega rütmikäigud. Ja Rap, püha getomuusika, annab meile kõik eluks vajalikud õpetused ja sõnumid ilma kasutu viisi sabas tilpnemiseta. Milleks raamatud? Krooniline ajaraisk! Aga alateadvuses haistetakse, et gornos on midagi teistmoodi. On midagi maru õieti. Seal on kõik lollid ja kasutud tatikad surnud.

Võtmesõnad:
Overloving Parent
Kills for Body Part
Masked
Faceless