teisipäev, 31. märts 2009

Pervye na Lune [First on the Moon]

Ilmus: 2005
Stiilid: Fantasy, Sci-Fi
Hinne: 10/10

Vana vene kosmonaut vestab heldimusega kuidas projekti jaoks valiti välja vahvad seltsimehed ja tuli lõbusaid lojuseid testide vältel väntsutada. Kusagil läheduses klõbistab kommunistliku masinavärgi monstrum aga siinsed tegelased seda tähele ei paista panevat. Oldi õnnelikud, et saadi oma tegemised suunata suure asja hüvanguks.

Nostalgiliselt alanud heietus muutus poole pealt morbiidse(ma)ks, kui võimud püüavad eksperimendi jälgi kinni mätsida. Kokku on põimitud propakandistlik mälestusmaterjal, luureorganite jälitus- ja töömaterjal, tagasivaatav ajakirjanduslik uurimus ning intervjuud osalenutega. Kena ja köitev alternatiivajalugu.

Võtmesõnad:
Aleksei Fedorchenko
Mockumentary
Space Flight

laupäev, 28. märts 2009

The Chauffeur by Duran Duran

Meie filmisfääri ühisarvustajad käisid siin vahepeal välja mõtte järgmisena koos näha ja blogida pornofilmist. Mulle, pirtsakale vaatajale, need koduvideo mõõtu (sisu)tühjad nühkimised huvi enamasti ei paku. Vahepeal aga sattusin YouTubes mingi filmimaterjali otsa, mida armastatakse igasuguste lugude saateks ära kasutada. Paistis selline oma aja kohta äärmiselt hõrk ja kunstipärane erootiline klipp olevat. Asusin uurima, mida see endast kujutab. Tuli välja, et oli hoopis Ian Emesi muusikavideo Duran Durani loole The Chauffeur. Mulle Duran Duran meeldib. Nende diskograafiat pole jõudnud veel läbi kuulata aga mitmed lood on aja jooksul iseenesest kõrva jäänud. Pardon - videodega pole samuti kursis. Otsingu käigus aga sain veel mõnda huvitavat teada. Näiteks, et inspiratsiooni ammutasid nad Helmut Newtoni piltidest ja filmist The Night Porter. Klipis paistis teos huvitav olevat ja vaja nüüd see samuti ära kaeda. Antud postitust ei kirjutanud ma millegi ühisvaatamise soovituseks. Orkutis juba pakkusin miskit välja ja arvan jätkuvalt, et koos võiks vaadata ikka midagi abstaksemat - selliseid filme, kus igaühel võib toimuvast oma arusaam tekkida. Siis on arvustusi pärast omajagu huvitavam lugeda. Siinsest kogunes lihtsalt tavapärase surfamise käigus parajalt huvitavat materjali kokku, mis vääriks jagamist. Lõpetuseks üks pildiblog, kuhu samuti eile sattusin ja millel eelnevaga muud seost pole peale kenade piigade seksikate jäädvustuste.


Duran Duran - The Chauffeur

Mikael Simpson - Slaar Skaar

Ilmus: 2009
Stiilid: Experimental, Dub, Ambient
Hinne: 5/5

Taanlased on leidnud endale võimsa väljundi. Muusikastiili mis põimib endas kokku Elektroonika mitmekesisuse, Ambienti atmosfääri ja Dubi omanäolisuse. Esmakordselt jäid need helid kõrva Trentemølleri loomingut kuulates, kes tõusis kohe üheks mu lemmikartistiks. Tema kaudu jõudsin ma Lulu Rouge sama imepäraste helivoogudeni. Nende töötlusi taga ajades tuhnisin välja Mikael Simpsoni värskeltilmunud albumi ja avastan imestusega, et enamik Taani erksamaid muusikuid viljeleb seda imestiili.

Mikael Simpsonile on see juba 5 sooloalbum. Ta on laulja, muusik ja pannud ka filme helisema. Kohalike produtsentudega on samuti ladusalt koostööd tehtud, muuhulgas: kirjutanud Trentemøller - Moan laulusõnad ja Lulu Rouge jaoks sisse laulnud Bless You ning koostanud Sweeter than sweet sõnad.

Aga ... see on ju ... Taani keeles!?! Jah. See on muusika. See on päris muusika. Siin on laulja isikupära hääletämbris, mitte nimes ja helid omavad tähtsust - iga lugu on suure armastusega isemoodi instrumentidest kokku põimitud, mitte tavapärane kitarri, sündi ja trummidega lirtsumine. Siin minetab keel oma tähtsuse. Kuula ja naudi. Kuula ja õpi. Meil tuleb ka mingis vormis heliloomingu läteteni jõuda. Kaua annab kaasmaalasi häbeneda?

neljapäev, 26. märts 2009

Død snø [Dead Snow]

Ilmus: 2009
Stiilid: Action, Adventure, Comedy, Horror
Hinne: 7/10

Mõned mägironijaid suunduvad vallutama ühte Norra tippu. Poolel teel vajub üks liige läbi lumes varitseva lõhe ja sajab sisse salajasse Saksa punkrisse, kust avastatakse hunnik väärisesemeid ja rahutud Nazi-mundris laibad ... not!

Tegelikult on tegelasteks noorukid, kes lähvad mägionni lällama. Selle näitamiseks leiti aga vajalik olevat raisata ära pool filmi. Mul küll keegi sellest poolest sümpaatsemaks ei muutunud. Võiks juba õppida, et teismeliste joomaõudukatest täispunkte ei tule!

Kui neil ükskord õnnestub ennast sealt minema vedada, tõuseb teose kvaliteet märgatavalt. Siitmaalt peale puistatakse sisse toredaid ja omanäolisi vigureid ja loo lõpuni kütetakse hulga hoogsamalt. Wertsachen ist für Fürer Herrlichkeit!

Võtmesõnad:
Fucking
Nazi
Zombie
Kills in Vacation
Snowy Mountain
Splatter

teisipäev, 24. märts 2009

Les Yeux sans visage [Eyes Without a Face]

Ilmus: 1960
Stiilid: Drama, Horror, Thriller
Hinne: 8/10

Kaks kurba silma vaatavad vastu ilmetust näost. Lihased ei liigu, kuna kogu pehmkude on ära põlenud krobeliseks tombuks. Haavad peituvad tardunud maski taha. Kimbatuses pilk on suunatud operatsioonilauale, kus issi eemaldab uue tüdruku näonahka. Maskis vaatleja mõtleb endamisi, et läheb vist hulluks. Hirmutav ei ole siin iseenda vaimuselguse äraminek. Sellega on nagu surmaga. Kui asi käes, ei pane sina seda enam tähele. Kõige kohutavam on see, kui avastad, et hoopis kõik lähedased su ümber on ära keeranud.

Senini vaikselt, ebamuvavalt nihelenud ja tasakesti sosistanud pime saal elavneb operatsiooni alguses märgatavalt. Kusagilt kostub verenire voolamise peale naeruturtsatus ja kahest kohast seljataga komenteeritakse kogu protsessi ebaviisakalt valjusti. Kui sellesisuline film oleks praegu tehtud, puuduks mul selle vaatamise vastu igasugune huvi. Sisust oleks kogu mahl välja väänatud ja täidetud sadistliku piinamisjanuga. Aga 50 aastat tagasi jäädvustatult on selliseid asju üsna köitev jälgida. Sama ei saa öelda muidugi ülejäänud noore vaatajaskonna kohta. Neil puudub igasugune kultuuritaju ja kõik, mis ei ole nagu MTV-st nähtu, on nende hinnangul saast.

Miks on Torture Porn praegusele noorsoole nii südamelähedane? Pole seal sees Splatterile omast vaimukust ja mingit nupukat teemaarendust ega sõnumeid ei leia enam ammu. Kuna raamatuid nad lugeda ei tihka, pole iseseisev mõtlemisvõime neil suurt välja kujunenud. Nii põrkutakse hirminuna ja segaduses eemale kogu loomingust, mis tuleb nautimiseks endal peas kokku panna. Hardstyle annab loomulikult oma autosse monteerutud Subwooferist täisvõimsusega kõigile maja ees lajatada - siin ei ole sees segadusseajavaid asju nagu meloodia keerukas kompositsioon ja senikuulmata sämplitega rütmikäigud. Ja Rap, püha getomuusika, annab meile kõik eluks vajalikud õpetused ja sõnumid ilma kasutu viisi sabas tilpnemiseta. Milleks raamatud? Krooniline ajaraisk! Aga alateadvuses haistetakse, et gornos on midagi teistmoodi. On midagi maru õieti. Seal on kõik lollid ja kasutud tatikad surnud.

Võtmesõnad:
Overloving Parent
Kills for Body Part
Masked
Faceless

laupäev, 21. märts 2009

Earth vs. the Spider

Ilmus: 2001
Stiilid: Horror, Sci-Fi, Thriller
Hinne: 7/10

Kui koondada Spidermani ja The Fly temaatikad ühte filmi, saaks midagi siintoimuva sarnast. Sisuliselt. Vormilt on Earth vs. the Spider '80 ulme-komöödia moodi nohikufilm, kus Dan Aykroydi kehastatud uurija ajab taga kedagi, kes kõiki võrgutab ja täis paugutab.

Cinemaxi Creatures Features teine teos oli samuti suure armastusega purki püütud aga sisu jätab juba rohkem soovida. Nohikuteema paistab monstrumi omast rohkem kajastust leidvat ja kuigi ka siin oli mõndagi liigutavalt, ei ületa Kärblase mõõtmeid naljalt miski aga huvitav on jälgida, milline oleks Ämblikmees olnud ilma digimaailmata.

Võtmesõnad:
Creature Features
Dan Aykroyd
Stan Winston
Nerd
Transform
Comic
Superhero
Spider
Monster

She Creature

Ilmus: 2001
Stiilid: Fantasy, Horror, Thriller
Hinne: 8/10

1900. paiku satub tsirkusegrupp inimsööjast (les)bilise näkineiu otsa ja kasumit haistes hiivavad nad ta pardale kaasa pikale-pikale mandritevahelisele merereisile. Näkk on kogu filmi vältel kenasti palja üsaga ja mütoloogiale saab näha värsket lähenemist.

Tegu on telestuudio Cinemax toodetud Creature Features filmisarjaga '50 samanimeliste õudusfilmide uusversioonidest. Paistab, et kesksete ideede ümber on kirjutatud täiesti uus sisu. Esifilmiks, Mermaid Chronicles Part 1: She Creature, kasutati ära järgeteta jäänud filmiseeria esiosa.

Oma kitsiku eelarvega on suudetud luua vägagi hea õhustikuga ja kena väljanägemisega teos. Keskmes kaunis Carla Gugino ja Stan Winston sünnitas soerdid. Õpi Eestlane, kaua sa sorgutad meie kõigeõgijatele seda ekspordivõimetut saasta: blood, boobs & beast!

Võtmesõnad:
Creature Features
Carla Gugino
Stan Winston
Fucking
Fishy
Mermaid
Transform
Monster

neljapäev, 19. märts 2009

Dellamorte Dellamore [Cemetery Man]

Ilmus: 1994
Stiilid: Comedy, Horror, Romance
Hinne: 10/10

Hurmast, Surmast - kahest kihust, mis hoiavad selle maailma töös, on see film. Mõlemad on omavahel tihedalt kokku põimunud. Jada niite, mis on ennast sinu ümber mähkinud ja terve oma elu kerid sa neist meelepäraseid kerra ning harutad vihatuid puntrast lahti. Seda ülesannet sümboliseeribki hauakaevuri surnute surmamine. Juhtida kursilt eksinud tegemisi ja inimesi tagasi täitma sinu jaoks ainuõige maailmapildi teket.

Ja maailm ongi täpselt selline, nagu sa ette kujutad - see on kõige kohutavam ja lohutavam tõsiasi, mis jääb tabada. Lased sa ennast häirida oma kehamassist, väljendusviisist või seksuaalhälvetest siis terve elu ongi üks sügisvihmases sopas vantsimine aga kui sul on kindel usk, et kõik ongi hetkel nii nagu peab ja mõned tegemised vaja veel lihtsalt valmis saada, siis su elu möödub nagu liblikal suvisel aasal.

Aga kui sa oled kogu oma eksistensi suunanud kellegi teise moodi käitumisse, siis ühel hetkel sa ei panegi enam tähele, et kunagi olid sa keegi teine ja alles siis, kui argisusega katkevad kõik sidemed, saad sa teada, kas sa olid oma ülesande täitmisel meister või kõigest hädine abiline.

Võtmesõnad:
Zombie
Splatter
Fucking
Everlasting Love
Existence

Leviathan

Ilmus: 1989
Stiilid: Horror, Sci-Fi, Thriller
Hinne: 5/10

Võõraste viinade äravedamisest pole kunagi head nahka tulnud aga eluvõõrad süvakaevurid pole selliste argiasjadega kursis ja nii hakkabki napsuvandadele külge eksperiment põhjalastud Vene aluselt Leviathan, mis sulatab nad (kokku) piraka(te)ks kala-monstrumi(te)ks, kes lällavad mõõdukas alko-uimas allveejaamas ringi ja kipuvad kõiki kallistama.

Ei tulnud ka sellest joomakorrast miskit välja: kellegil senikogematuid seiku pajatada polnud ja pudelilammutaja rollis olid ka kõik ülimalt puised. Peter Weller on seni suutnud oma osadega filme ikka laheda(ma)ks muuta aga seekord oli tal hullemat sorti pohmakas kallal ja Stan Winston lausa võbises, nii jäi ka kõigi soerdite liikumine kohutavalt kohmakaks. Pidage vahet poisid - põhja lakute end!

Kui ise ei suuda piire kombata, siis oleks näiteks Piibli lahti löönud - see kubiseb vihjetest samanimelisele merekoletisele. Sealt oleks kindlasti mõne väärt mõttelõnga üles korjanud, mida siinse mutandiga huvitavat peale hakata. Ning pideva lakkumise asemel asja kainelt võtnuna trooniksid ennast Alieni ja Thingi kõrval kinoklassikas aga nüüd vedeled hädiselt täisropsinuna maanteeäärses loigus.

Võtmesõnad:
Peter Weller
Stan Winston
Underwater
Fishy
Mutant
Monster
Splatter

teisipäev, 17. märts 2009

(digi)varga palk

Failvahetus ei ole ei vargus ega piraatlus. Inimesed on hakanud unustama, et antud mõisted on meediakonsernide lobitöö ja ajupesu vili. Vaata piraadid ja maanteevargad olid selline ühiskonnakiht, kes tõesti kippusid kodanikele reaalset kahju tegema - hõivasid kogu nende OLEMASOLEVA vara ja kippusid eluküünla kallale. Pole veel kuulnud, et failivahetus kedagi ära tapnud oleks. Samuti ei saa ära võtta midagi, mida omanikul polnud olnud ka varem. Kuidas me saame rääkida mingist kättesaamata müügitulust, kui kogu see hädiselt rajatud meediaalane infovahetus ongi põhjus miks failivahetusvõrgud nii armastatud on.
Meediavõrkudest saab teada ainult seda, kui mõnel pop-artistil on midagi uut välja paisatud. Kui mul on spetsiifilne maitse, siis just failivahetusvõrgud on see meedium, mis tutvustab uusi lemmikuid ja hoiab olemasolevate artistide loominguga kursis. Muusikud ei suvatse igast oma uuest leidaolevast rajast või remixist kodulehe ja MySpace kaudu nämmutada - seal räägitakse ikka singlitest ja albumitest. Nii pakuvad just failivahetusvõrgud parimat võimalust hoida sõrme meediavoo pulsil.
Nende failide jagamise eest ju mingit tasu vahelt ei saada - seda tuleb võtta kui maailma tõhusaimat reklaamifirmat, mis mingeid eksisteerimiskulusid ei vaja ja töötab kordades edukamalt kui mõni paberkandja või meediakanal. Samas kui Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni annab samastada Maffiaga, kes tüütab ärimeest nõudes talt katuseraha ja pakkudes selle eest "kaitset". Ja ärme nimetame failijagamist piraatluseks - kui me tahame tehniliselt korrektsed olla, siis tuleks failivahetusele edaspidi viidata kui Robin-Hood'lusele. Selle jutustuse põhjal võeti ju asju nendelt, kes oma kohustusi seda levitada kuritarvitasid ning jagasid kõik laiali neile, kel polnud piisavalt jaksu selle nöörimise eest tasuda. Hei, aga see mõiste on ju liialt üllas ja kelmikas - seda ei annaks ju nii tõhusalt kinni mätsida!
Probleemi nende failidega jändamisega ei oleks ültse tekkinud, kui ignorantidest meediakonserinid oleks juba alguses toetanud Spotify ja Hulu taoliste meediavõrkude tekkimist. Nad ju praegu võitlevad meediainfo leviku vastu - selleasemel, et hoida millegi abstraktsuse vastu võitlemise seltsi töös võiks ju meie võimas laulu- ja IT-riik selle raha kulutada mõlema teenuste vaba tarbimise Eestisse toomiseks ja külge pookida kohalikud pangalingid, mis laseks (ka kohalike) lemmikartistide väljalasked koheselt, mugavalt ja odavalt (füüsilisel andmekandjal) tellida ning samas on kõik ka digitaalselt koheselt tarbitav - ei raiska kõvaketast kõigi nende failide talletamisega.

pühapäev, 15. märts 2009

The Little Girl Who Lives Down the Lane

Ilmus: 1976
Stiilid: Drama, Horror, Mystery, Thriller
Hinne: 9/10

Pipi on lits - näe palju mõtteainet selline poollahmides pandud pealkiri pakub. Antud film näitab, milline oleks tal elu reaalsuses olnud. Mitte küll seksofiilist Lolitana aga siinsel varaküpsel ja endassetõmbunud tirsul on samad mured murda. Kuidas üksi majapidamist töös hoida ja oma mõttemaailmaga ühiskonda sulanduda.

Lugu rullub lahti, kui ühel Halloweeniõhtul satub üksi oma sünnipäeva tähistavale tütarlapsele külla maja üürile andja pedofiilia-kalduvusega poeg. Niipalju, kui ma neid pilastusfilme olen juhtunud nägema, siis kipuvad nad alati olema filmitud sümpaatseks või põnevad jälgida - mõlemat oli ka antud teos. Kui juba fetish kallal, siis ikka väntad armastusega.

Võtmesõnad:
Jodie Foster
Martin Sheen
On One's Own
Fucking
Pedophilia

reede, 13. märts 2009

Virus Undead

Ilmus: 2008
Stiilid: Horror
Hinne: 7/10

Sel linnugripi-pajatusel oli kõvasti potensiaali: kena kaameratöö, peenelt sissepuistatud huumor ja tore temaatika. Tegijad aga ei suutnud ära otsustada kas film peaks olema madinat täis zombie-fun või kandma õhus depresiivset hävingut - nii lämmatavatki mõlemad otsad üksteist. On küll vägevat autohävitust, mõnusat laibamõnitust ning siinne korrakaitsja meenutab Simon Peggi, saades küll pontsikuõgija rolliga hulga muhedamalt hakkama. Aga need jupid on väga lõdvalt kokku põimitud ja käsikiri korralikku tervikut ei moodusta.

Ja mind ärritab, et tänapäeval topitakse enamike õudusfilmide keskmesse teismelised tatikaid. Neil ei ole kunagi mingit karismat, et filmi kanda. Kui hea oleks Thing olnud kui sealsed tegelased oleks suguelunditega lumememmi veeretanud või kui Alienis oldaks õllehämus ringi kiimeldud? Fakk, seda nad juba tegid. Ja et kohe teadurid? Ei ole nad sellist nägu, et kunagi raamatu oleks lahti teinud.

Võtmesõnad:
Fucking
Bird Flu
Virus Outbreak
Zombie
Animal Attack
Kills in Vacation
Splatter

neljapäev, 12. märts 2009

Growing Out

Ilmus: 2009
Stiilid: Comedy, Horror
Hinne: 6/10

Kes ei sooviks näha kuidas keldris kasvab põrandast keha välja. Siin satub seda kogema üks häritud muusik. Muidu vaga vennike: soovib rahus kõik hingelt ära ümiseda ja tinistada ning vastkohatud kenalt näitsikult keppi saada. Aga asjad ei osutu eriti võimalikuks, kuna tema looming ei lähe kellegile korda. Kui muusikaga juba jändad, siis vahel juhtub tavalisse kitarrimängu tekkima uued käigud, mis panevad lood hoopis teistmoodi kõlama. Selline andekus hakkab füüsilisel kujul ennast maja põhjast tasahilju välja sirutama.

Kõiki nenid mingitpidi lombakaid tegelasi ja lõpus toimuvat oskab keegi kindlasti minust paremini lahti analüüsida. Ma olen lihtne meediatarbija - korjan enda jaoks igasugu muusikast ja filmidest ikka selgeid ja ilmseid vigureid välja. Nii tunduski käsikiri filmi juures kõige rohmakam komponent.

Teos ei ole õieti õudne ja peale nägemist ei tekkinud isu ka pilli haarata - on lihtsalt üks ägeda idee peale mängiv indiekas. Kahjuks ei võta ta sellega miskit suuremat ette. Ise oleks taolise temaatikaga filmis, praeguse lebo vaatamise asemel, vast rohkem gore ja thrilleri peale mänginud aga mul on need võsud seal pööningul kõik mööbli ka juba segi jõudnud peksta.

Võtmesõnad:
Indie Film
Fucking
Music Matters

kolmapäev, 11. märts 2009

The Burrowers

Ilmus: 2008
Stiilid: Horror, Thriller, Western
Hinne: 7/10

Kõige kenam asi, mis soerdifilmiga saab teha, on uue liigi tutvustamine. Kaua sa ikka jaksad Slaavlastel lasta endale turja karata, eluheidikutel linnapildis ringi vaaruda ja vaimutoidet nõuda või karvastel kuuvalgel rocki saatel ulguda? Hing ikka ihkab uusi värdjaid kohata. Antud film on lisaks sellele tänuväärsele tegevusele kuuluv ka pea olematusse alamliiki - horror-western. Nii tublist mehepojast pole ju kuigi võimalik mööda vaadata. 

Ühel toredal päeval avastatakse, et üks talupidamine ei saa jumalateenistusele tulla, kuna indiaanlased, va raiped, on pool pererahvast ära veristanud ja muist endaga kaasa vedanud ning häiritud naabrimehed asuvad reservuaadi poole teele, et jultumuse kohta aru pärida, isekeskis arutades, kes on kaapinud need kõikjal leiduvad süvendid. Teosel on küljes kõik moodsa kino head-vead aga film on vähemalt ausalt tehtud. Ma pole praeguste westernitega suremat kursis aga siin on, häritud põlvkonna janu kustutamiseks, piisavalt purskavaid kuuliauke ja haavades sonkimist. Öösel toimuvad tegevustikud on ka häirivad oma sabistava kaadrivahetusega. Aga vähemalt pole siin hädist arvutigraafikat ja monstrumid on kenasti füüsiliselt varmis vormitud. Lavastaja ei näita üles erilist iseloomu ja enne nimitegelaste kallale asumist meenutab nähtu rohkem tele-draamat. Kutile on see sängitajate-teema maru südamelähedane - antud filmile lisaks väntas ka minisarja ja eelloona lühifilmi.

Antud lõik on sisulisemat laadi tutvustus - spoileri-pededel edasi lugemine omal vastutusel. Ega hirmtajaist sa miskit uut ei leiagi. Kõnepruuk on Jaapani kummituspiigade ja Predatori heliarhiivist, peletised meenutavad The Descentis nähtut, sarnaseid toitumisharjumusi ka Tremors juba tutvustanud ning vähese valguse viga samuti vaesekestel küljes. Aga ohvritele on määratud värske saatus. Oksendatakse teised paraliseerivaid mahlu täis ja kaabitakse mõnusad madalad hauad kus pärast on hea neid seal liikumatult ja paanikas olevana nosimas käia. Kahtlesin ka, kas oli vaja algusesse seda sotsiopaadist šerifi ja punanaha-väntsutust sisse tuua. Aga vähemalt see põhjendas ennast ära - muidu ei oleks film ju nii ilusti lõppenud.

Võtmesõnad:
Weird West
Racism
Monster
Splatter

laupäev, 7. märts 2009

Röyksopp - Junior

Ilmus: 2009
Stiilid: Synthpop, TripHop
Hinne: 4/5

Torbjørn Brundtland ja Svein Berge kärgatavad kolmandat korda. Junior vihjab, et seekordne album on pühendatud järelkasvule ja nende maitsele vastavalt leiab siit rohkem krõbedamaid ja tatsumaajavamaid radasid. Ei olnud album nii kohutav kui ma alguses kartsin. Põline loomingu lummuses viibija leiab siit samuti piisavalt meisterlikku süntesaatoriväntsutust. Kahjuks polnud esmasel kuulamisel ühtegi lugu, mille kompositsiooni ma KOHE ära oleks armund - eelmistel albumitel selliseid palasid leidus. Aasta lõpus pidavat antud album saama järje Senior, kus tantsumuusika asendab tõenäoliselt mulle sobivam 'mõttemuusika'.

reede, 6. märts 2009

Yes Man

Ilmus: 2008
Stiilid: Comedy
Hinne: 4/10

Kultused teevad kaitsetu meelega kohutavaid asju. Seansi käigus sirutuvad tasahilju välja nähtamatud kombitsad mis surutakse kogeja meeltesse ning hakkavad seal asuvat halli ollust taignana ümber vormima.  Ohvritest tambitakse välja kogu analüüsi ja otsustusvõime. Järele jääb kõigega nõus olev tainas, mis laseb ennast liidri suva järgi küpsetada ning lõpuks heidetakse tema lõugade vahele. Nii juhtus Jim Carreyga, kes läbi selle kohutavalt keskpärase filmi kraabib alandliku kratina stuudiobossidele mammonat kokku ja sama saatust kogesid pea kõik filmiarvustajad kes peale antud teose nägemist lahvisid hinnanguks hämmastavaid hindeid.

Filmi äranäinuna saan ma aru küll, miks lavastaja soovis filmi peaosadesse Jim Carreyt ja Zooey Deschanelli. Sobivad ju mõlemad ilusti animatsiooni-laadsesse mängufilmi - üks oma joonistegelastele sobiva kehahuumoriga ja näovenitustega ning teine anime-laadse väljanägemisega. Aga kogu ülejäänu motosõidukite ühel rattal ringiveeremine ja kõrvaltegelastest ülesõitmine ning olukorrale vastavate ametite väljamõtlemine ei avaldanud küll muljet - häbi hakkas. Euroopas oleks sellise temaatikaga saanud korraliku dramedy, kus oleks ausalt näidatatud kui putsi sellised asjad inimese keeravad. Aga Ameerikamaal ei tohi ju maimukestele nii kohutavaid sõnumeid filmi panna, pista vaid käkile mõni kõigil nähtud filmi vihje sisse ja MTV-põlvkond on muljetega mäel. Näha, et kõik on omadega puntras.

Võtmesõnad:
Jim Carrey
Zooey Deschanel
Fucking
Cult Worship
Identity Crisis

neljapäev, 5. märts 2009

Je Suis Animal - Self-Taught Magic From A Book

Ilmus: 2008
Stiilid: Dreampop
Hinne: 4/5

Je Suis Animal esikalbumi lood lindistati 7 päeva jooksul Norra sügavate laante vahel asuvas vanas külasaalis. Plaadi keermetesse konserveeriti päikesepaistet täis unelevad suvepäevad, lapsepõlves raadios kogetud psühhodeeliline rockmuusika ja pisikese siira hinge lõbusad maailmaavastused. Rohkem rännakuid ja enese muusikalist avastamist - armastus päästab maailma.