Ilmus: 2009
Stiilid: Ambient, Folk, IDM
Hinne: 4/5
Bliss nime on aja jooksul võtnud mitmed muusikud. Mulle on neist korda läinud vaid antud Taani Etno/Electronic grupp. Esimest korda jäid nad kõrvu eksootilisema downtempo pärliga Song for Olabi. Siiski on valdav osa nende loomingust Euroopa Elektroonikale omaselt karge ja melanhoolne. Kui enamus huvipakkuvaid artiste uute albumitega pidevalt eksperimenteerib ja ajab väljakujunenud maitse võõra kompositsiooniga ümberharjumisega pidevalt kuklakarvad püsti, on Bliss suutnud juba neljandat albumit järjest püsida mõnusalt oodatud tasemel ja helides. Võibolla liigagi hästi - siit albumilt ei oska ma küll mingeid jõujooni välja tuua. Tavaliselt meeldib paar lugu teistest ikka rohkem. Bliss'i ja varemarvustatud Lulu Rouge'i seob ühine record label.
rõõm näha, et bändil siinmail ka austajaid. pikalt andis toda plaati oodata ja üldse kuidagi vaikselt tuli see välja.
VastaKustutaaga täiendan sind põgusa kuulamise järel, et on samm elektroonilisemaks. ehk senine võimas orkestri- ja instrumentaaltaust on mõnevõrra digitaalsem. tulemus muidugi hästi nauditav, nad hoiavad hästi oma joont.
Hei.
VastaKustutaKaaskuulajaid on alati meeldiv avastada.