neljapäev, 14. jaanuar 2010

eesti.ee

Visualiseerides millest eesti.ee praegu koosneb leiame me kahe menüügrupi Info ja Teenused tagant koosluse neti.ee taolisest lingikogust ja K.K.K. seletavatest pisiartiklitest. Et paremini aru saada kui tõhusalt see üles on ehitatud tuletame talle lähima hästituntud analoogi. E-pood? Seal on samuti "lingid pakutavale" ja "tootetutvustus". Vaatame kuidas see keskkond poena töötaks ja kas riigi väljundil ültse kõlbaks sellisena toimida? Kauplus on passiivne teenindusharu. Teda ei huvita kauba paremaks muutumine või ostja heaolu. Parem kui tootenimekirjade ja lettide seisu liiga tihiti poleks vaja muuta ja et neil jumalapärast selle garantiiga jännata poleks tarvis. Ollakse lihtsalt lisalüli pakutava ja tahtja vahel. Seega oleks teoreetiliselt asjadel võimalik veelgi vahetumalt toimida. Millega me siis riigi asjaajamist võrdleks? Kes veel hoolitsevad hulga erinevate osade üheaegse töös hoidmise eest ja püüavad selle kõige ühist tulemit samuti arendada?

Programmeerijad näiteks. Suur-suur firma on valmis neid lugematult arendama palkama. Kõigiga sõlmitakse spetsiaalsed lepingud, mis annab nende käsutusse eri tähtsusega koodi arendusvõimaluse. Kõigile antakse suuresti vabadus luua vidinaid juurde oma suva järgi - eriti hästi ei olegi tarvis teha, peaasi, et kestaks pidev tootearendus ja annaks uusi vidinameistreid juurde saada tulu tooma. Sellele mühinal täienevale koodivaramule aga ei rakendata mingit selget analüütilist monitooringut. Nagu koduleht, millel pole statistika kogumist juurde lisatud. Sa ei tea mis otsisõnadega sind vajatakse, milliseid artikleid armastatakse tarbida või et viimasel ajal on hakatud sind aadressiriba kaudu naljakate märgikombinatsioonidega kostitama. Kogudes riigi protsesside näitajad selliselt kokku selgeltvaadeltavateks kõverateks ja asudes neid andmeid loomevaramu hüvanguks ära kasutama võiksime me sellega kõvasti tõhustada Eesti arengut. Kas paistab põnev mõttekäik ja tuleks mul seda edasi lahti mõtestada?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar