in.ee + töötukassa

Jätkates e-riigi arengu üle arutlemist toome seekord sisse inimfaktori. Eelmises kirjutises  mainitud võrdlus riigitalituse ja programmeerimise vahel polnud niisama valitud. Sealne projektihaldus suudab kõigile ilmnenud vigadele väga tõhusalt reageerida. Milline näeks välja riigi majandushaldus ühe programmeerimisprojektina? Ühelt poolt põhinevad kõik riigi varahanked vähempakkumistel aga töökuulutustes nõutakse kõigi võimalike õppeasutuste läbikäimist ja juba poolt elu sellel kohal töötamist. Sellistele nõudmistele vastavad ettevõtjad ja töölised aga on väga koonerdava loomuga ja suletud mõttemaailmaga - neist saaks küll suurepärased müügiagendid ja pähemäärijad aga programmeerijate, kui oluliste parandajate ja edasiarendajatena, neist suurt tolku pole.

Kui in.ee projekt välja kuulutati olin väga elevil. Ootasin, et lõpuks on loodud sild lihtinimese loome- ja tööjõu panuse ning riigi rahastusvõimekuse vahel. Lootsin, et sadamate ja lennujaamade kaudu kauba edastamise kõrval asutakse tasapisi ka kogu riigisisest loomejõudu rakendama tootearendusse. Transpordiüksus, kui riigi põhiline kogemus majandustegevuses, näeb ette vaid kardotiseerimist - koosta aga nimekirju ja kõik muu sünnib iseenesest. Töötukassa andmetel on töötuid ja toetust maksta niipalju ning in.ee's on ideid ja vahvaid ettevõtjaid naapalju.

Kujutleme aga, kui meil oleks veebikeskkond kus tööotsijatele oleks võimaldatud ka miskit reaalselt teoks teha. Näiteks 40 saadaval kirjameistrit logivad sisse loomepanka ja näevad, et valmis oleks vaja saada raamat vähemusrahvuste probleemidest Eestis. Lepitakse sealses jutukas omavahel kokku mis peatükkidest hakkab teos koosnema ja igaüks koostab blogiposti-taoliselt mõned neist valmis. Pärast loetakse tulem üle, seatakse algused ja lõpud loogiliselt jätkuvaks, parandatakse tekstist vead saades nii kiirelt ja tõhusalt valmis toote ning kätte tasu. Seda kõike annab ka enamike teiste tööharude ühtse kaugtöö toimeks rakendada. Täiesti teostatav vahend tööpuudusega tegelemiseks.